Kinnisvaraturg stabiilne, kuid oodata võib võnget alla

„Turg teeb nõksu alla, aga kui suur see nõks on ja millal tuleb, ei oska öelda,“ mainis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing elukondliku kinnisvara kohta ja lisas, et aasta on olnud ärev. Tema sõnul on turult kadunud Venemaalt tulnud ostjad, samuti avaldab meie kinnisvaraturule mõju Soomes juba mitu aastat kestnud majanduse vindumine.

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide juhatuse liige Urmas Tehver leidis samuti, et elukondliku kinnisvara sektoris pole oodata suurt hinnatõusu ega ka langust. „Pakkumisi on palju, järelturu korteritel pole enam ammu hinnad tõusnud. Viimase aasta jooksul toimunud hinnatõus on olnud ju statistiline, sest ostetud on rohkem uusi kortereid, mis on kallimad,“ selgitas Tehver.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus leidis, et elukondliku kinnisvara turul hüppelisi ja suuri kõikumisi lähiajal ei näe, pigem on tegemist stabiilse turuga. „Eesti makromajanduse olukorda vaadates näeme, et see on stabiilselt tõusev, kui aga meie naabritele pilk heita, siis ei tea iial, mis seal võib juhtuda,“ kirjeldas Laugus võimalikke turu mõjutajaid.

Mure uute korteritega

Nii Saksing kui ka Laugus on aga mures uute korterite müügi käekäigu pärast, sest neid on turul praegu väga palju. Kuigi inimesed eelistavad võimaluse tekkides oma elamistingimusi parandada ja kolivad eelkõige uude korterisse, võib pakkumine nõudluse ületada.

Seega on uute korterite müügitempo praeguseks aeglustunud, kuna turule on niivõrd palju uusi objekte lisandunud. „Kui varem sai valmis näiteks 20 maja ning neis müüdi 80 korterit kuus, siis nüüd valmib 40 maja ja müüakse 100 korterit kuus,“ tõi Urmas Tehver näite, et absoluutnumbrites on müük küll suurem, kuid seda põhiliselt seetõttu, et müüdavaid objekte on lihtsalt rohkem. Arendusprojektide keskmine müügitempo on aga alla läinud, seda on eriti näha kehvema asukoha, planeeringu või kvaliteediga ning valesti hinnastatud projektide puhul.